BLOGI

Õigusabikulude hüvitamise mõistlik määr tsiviilkohtus

Avaldatud: 27.04.2021

Riigikohus muutis oma 14.04.2021 lahendis kohtuasjas nr. 2-19-10324/42 senist seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu (sh. õigusabikulu) suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades.

Riigikohtu uus seisukoht menetluskulu mõistliku määra määramisel

Riigikohtu uue seisukoha kohaselt ei ole menetluskulude hüvitamise ülempiiri sidumine tsiviilhagi hinnaga põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindaja kulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset.

Mida peab kohus arvesse võtma?

Kohus selgitas täiendavalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lõige 1 kohane lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Allikad:
Kohtulahend
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 175 lg 1